Sõnad ja viis: Sirje Toompere
Kunagi siin elasid me esivanemad
Priisle külas talutared reas.
Nüüd on siia kerkinud hallid kivimajad
kuid nende keskel armas lasteaed.
Lasteaed, me lasteaed,
liivakast ja kiik-
vana küla järgi nime saand.
Lasteaed, me lasteaed,
meie võluriik,
see on meie muinasjutumaa.
Siin meid aitab igapäev meie kasvataja,
alati ta annab meile nõu.
Kui ma kooliteele läen,
meeles armas maja,
armsaks saanud lasteaia õu.